MINU LEMMIKRAAMAT
Mina eelistan tegelikult lugeda noortejutte, komöödiaid ja selliseid romaane vms. Mulle ei paku väga pinget need väljamõeldised, kus on igasugused kollid ja draakonid. Enamus raamatuid on ikkagi välismaa kirjaniku kirjutatud.
Minu lemmikraamat on Kristiine Kurema “Jäätunud võõras”. See on siis noore eetstlanna kirjutatud ja väga mõnus minu arust. Ma lugesin seda küll ammu, aga see on tõesti üks parimaid eesti raamatuid, mida ma lugenud olen! Muide, see raamat on mina-vormis. Raamatu väike kokkuvõte on siis nii: Maria ema sureb nende oma maja põlengus. Isa ei suhtle tütrega mitu kuud ning vahepeal satub Maria isegi haiglasse kõigest sellest leinast ja masendusest. Seal on tal väga vägeva huumoriga palatikaaslasega, kes teeb koguaeg nalja ja on lõbusas tujus. Ühelpäeval saab Pariisis isal tööreisil kõik selgeks. Isa liikus eluga edasi ja ta saab Maria klassijuhatajaga lapse, aga seda klassijuhatajat Maria jälestab. Tütar ja isa on tülis ja nii päris kaua. Lõpuks üle kivide ja kändude laabub kõik ja nad lepivad ära. Maria läheb isa ja klassijuhatajaga kokku elama ning seal on ka tema pisike kasuvend. Kõik see sündmustik seal on kuidagi nii hea, see kuidas ta selle masendusega ja leinaga toime tuleb, kuigi ometi on seal ka naljakaid kohti.Kristiine Kuremaa (sündinud 1. detsembril 1990 Paides) on eesti kirjanik. Aastal 2008 avaldati tema romaan "Jäätunud võõras", mis pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev noorsooromaanivõistlusel esimese-teise koha. Mõelda vaid, et selle raamatu avaldas ta kõigest 18-aastasena. Minu arust väga vägev, et nii noorelt sellise raamatuga hakkama saada. Ta tõeliselt vääris neid auhindu ja tähelepanu, mis ta sellega sai!
Soovitan seda raamatut kõigile, kellele meeldib vähegi selline raamat,
mis jätab mulje nagu oleks see tõsieluline. Lisaks soovitan seda juba sellepärast, et see on ju ikkagi eestlase kirjutatud!
